Viimasel ajal on tänu toetustele käimas väga suuremahulised fassaadide soojustamise tööd. Õiget materjali kasutades ja korrektsete töövõtetega on kokkuhoid küttekuludelt garanteeritud. Et soovitud energiasääst ka reaalsuseks saaks, on vaja fassaadid õigesti soojustada. Mure on selles, et paljud ehitajad ei ole teemaga kursis ja toimub praagi tootmine. Oma osa on kvaliteedi puudumises ka ehitajate põuas. Samas hankeid on korraga palju.
Fassaadi soojustamise all pean silmas nn SILS süsteeme.
Puudulik projektijuhtimine
Kui suur juht ja õpetaja ütleb, kuidas ja millega teha, siis nii tehaksegi. Tore, kui tööde juht on fassaadide soojustamise põhitõdedega kursis. Tihti kipub olema vastupidi. Ja nii ei saa ka lõpptulemus parem tulla.
Alapakkumised
On juhuseid, kus alapakkumine tehakse sihilikult, et töö omale saada ja alltöövõtjaid “üle lastes” ikkagi kasum tasku panna. Kahjuks on päris mitu firmat (keda isiklikult tean), kes nii teevad. Tööd saavad nad peamiselt riigihangetelt, kus füüsiline omanik puudub ja valida tuleb soodsaim hind. Eratellijate juures sellised firmad tegutseda ei saaks. Teine punt alapakkujaid on need firmad, kellele tuleb hinnapäringuid aknast ja uksest. Kuna töösse läheb vaid murdosa tehtud pakkumistest, ei hakata palju projekti süvenema ja tehakse suht lambist pakkumised. Kui töö kätte saadakse, hakatakse süvenema ja avastatakse, et üks ja teine asi on ununenud. Kuna peale maksta ei taheta, hakatakse kokku hoidma. Kokkuhoid on võimalik, kui projekt on üldsõnaline ja ehitusleping võimaldab sahkerdada. Kuna riigihanked on orienteeritud madalamale hinnale, on nii projektid kui ka lepingud puudulikud. Seega võimalusi sahkerdamiseks on palju.
Kolmas versioon alapakkumiste osas on pikalt ette planeeritud tööd, mille tegemise kohta on hanked korraldatud tükk aega enne reaalselt töödega alustamist. Varem tehtud pakkumised ei ole uue “buumi ajal” enam konkurentsivõimelised, sest töömees tahab rohkem raha kui arvestatud, tellingute rent on kallim jne jne.
Mida teha? Tuleb oodata, et see “buum” mööduks. Kui eratellija saab oma fassaaditöödel ise silma peal hoida ja ehitajat valides probleeme ennetada, siis riik sellega toime ei tule. Nii ehitataksegi täielikku jama. Viimasel ajal on muidugi ka paljudel eratellijatel (KÜ-del) tendents vähempakkumised võitjaks kuulutada. Sel juhul ei ole head nahka loota.
Eestis talve ei ole
Talvel saab fassaade soojustada väga edukalt, kuid järgida tuleb tootja poolt talvisteks töödeks ette antud juhiseid. Neid juhised aga ei täideta. Alates sellest, et EPS liimitakse suvise liimiga, kui väljas on -10 kraadi külma ja lõpetades jäätunud seina armeerimisega. Ei ole erand ka külma vee kasutamine segu tegemiseks.
Erinevate tootjate toodete segamine.
Olen pidanud väga palju antud teemal vaidlema. Ehitajal on mugav kasutada seda kaupa, mis on antud hetkel soodsam või kuskilt objektilt üle jäänud. Niisiis üritataksegi näiteks ühe tootja armeerimissegule teise tootja krunti ja lõppkrohvi peale kanda jms. Et asjast 100% selgust saada, uurisin seda teemat isiklikult järgmistelt fassaadimaterjalide pakkujatelt: Sakret, MT Grupp (Kreisel), Caparol, Mira. Soovisin saada infot ka teistelt, kuid vastuseed ei saanud. Ju siis ei ole kvaliteedi teema nende jaoks piisavalt oluline. Ja vastus oli kõigil ühene: segada ei tohi. Põhjus on siin lihtne. Tootjad on välja töötanud terve soojustussüsteemi, mida on testitud ja millele antakse tervikuna garantii. Kui nüüd selles süsteemis mõni komponent asendada, siis tootja garantii enam ei kehti. Kellel seda jama vaja on?
Soojustusplaatide liimimine
Võiks arvata, et buumiaegsed EPS-i ainult pätsikestega paigaldajad on ametit vahetanud, kuid võta näpust. Kui tellingul vaatan, suletakse EPS plaadi perimeeter korrektselt ja lisatakse segupätsid keskele. Mõni aeg hiljem tööde kvaliteeti kontrollides selgub, et plaatide perimeetrid on kohati ikka sulgemata (näeb akende ja uste servadest, seina otsast ja ka naelaga torgates). Jääb mulje, et ei tahetagi hästi teha oma tööd. Soojustuse kvaliteet on üldiselt kontrollitav ka termopiltide abil.
Sokliprofiili ei osata paigaldada
Sokliprofiiliga on see häda, et see kipub ära vajuma. Mida paksem soojustus, seda vedelam see profiil on. Sellisel juhul aitab nurgikutega toestamine, mille tegemist kohtab üsna harva. Nii on väga paljudel fassaadidel sokliprofiil armeerimiskihist lahti ja seina servas inetu pragu, kuhu vett koguneb ja seina lõhub.
Sokliprofiili paigalduse juures jäätakse jätkud klambriga kinnitamata (tavaline on selline jätk, kus üks profiil tõstetakse teise peale), profiil lõpetatakse seina nurgas ära.
Vahel jäetakse sokliprofiil sootuks paigaldamata. Tundub, et kehtib põhimõte: Pole profiili, pole probleemi.
Vale tüübeldamine
Kord ei ulatu tüüblid kandeseina, kord ei suudeta auku ette puurida selliselt, et tüübel saaks sirgelt sisse minna. Juhendite järgi peab igal tüüblil segu taga olema (et tüübeldamisel plaati ära ei lõhuks), kuid sellest ei ole keegi kuulnud. Ja kuidas sa teadki, kus see segupäts seal täpselt on. Kui julged küsida, et miks naelaga ei kontrolli enne puurimist, kõlab üldine naer: kus planeedil ma järelevalvet teen omast arust? Meil on kogu aeg nii tehtud ja kuhu see sein ikka kukub.
Ei armeerita korrektselt
Armeerimise osas on kõige suuremad probleemid akende ja uste ümbruses, kus unustatakse diagonaalsed armeerimisvõrgu ribad paigaldada. Samuti on probleem armeerimisvõrgu liiga vähese segukihiga katmine nii, et armeeringut praktiliselt ära ei kaeta. Osa tegelasi on harjunud segukihti niivõrd ebaühtlasena peale kandma, et hiljem tuleb korralik lihvimine teha enne, kui sein korrektne saab. Niisiis lihvitakse mõni kord ka armeerimisvõrk katki…
Akna ja muud katteplekid jäävad tihendamata
Kaitseplekkide paigaldamisel tehtavad vead on väga tavalised. Esmapilgul tühisena tunduvad plekkide kalded ja seina pinnast üle ulatumise kaugus võib väga olulist rolli mängida hea lõpptulemuse saavutamiseks. Ka pisike leke jätab fassaadile inetu jälje. Pikem ühe koha märgamine toob enesega kaasa seened ja lahtise krohvi. Tõsisem leke rikub konstruktsiooni kiiresti. Paljud kasutavad tihendamiseks silikooni. Ehk siis plekk tihendatakse silikooniga. Mõte on hea, aga lõpptulemus ei kannata kriitikat, sest silikoon kaotab oma omadused paari aastaga (kestab sama kaua kui garantiiaeg). Plekid tuleb paigaldada selliselt, et tihendamist vajavaid kohti oleks minimaalselt. Problemaatilised liited tuleb tihendada ilmastikukindla massiga.
Külmasillad
Vanade korrusmajade soojustamise juures on läbivaks probleemiks see, et akende ja uste perimeetrit pole võimalik korrektselt soojustada, sest leng on praktiliselt tellisega (või sillusega) tasa. Nii saab soojustuse kogu maja, kuid akende servades on külmasillad nii nagu enne. Seda saab vältida kas telliste eemaldamisega avade servadest või siis tuuakse aknad soojustusega ühele tasapinnale. Kahjuks ei harrastata kumbagi varianti, sest need on kallimad kui töö tegemata jätmine. Külmasildadest rääkides peab ära mainima ka need tegelased, kes soojustusplaatide vuuke seguga täidavad. Huvitav, kas ei saada aru, et armeerimissegul on kordades parem soojusjuhtivus (s.t. materjal juhib hästi nii sooja kui ka külma) kui EPS-l. Sama hea oleks kogu fassaad sellise “krohvimisega” ära soojustada.
Loodimine ja rihtimine
Kui mõni aeg tagasi olid asjad nii hullud, et fassaadi soojustati juba niivõrd “tõsiselt”, et looditi iga plaati eraldi, siis õnneks ei ole sellist tegemist enam kohanud. Kasutatakse nööri ja tulemus saab korralik.
Tööohutus puudulik
Suure soojustustööde buumiga oli vahepeal olukord, kus tellinguid ei olnud rendist saada. Kui need said, siis olid need kas mädanenud platvormidega või muidu utiliseerimiseks mõeldud. Enamus objektidel oli üks pidev piirete probleem.Järelevalve, paha inimene, nõuab piirdeid, aga rendis ei ole. Huvitav, kas rendifirmad küsisid ka vähem raha, kui poolikuid asju välja andsid. Ei ole ju loogiline, et uut autot ostes saad piduriteta auto, kui müük ülesmäge läheb?
Need olid mõned tähelepanekud täna reaalselt ehitusobjektidel toimuva kohta. Loodan, et homme on seis parem.
Lisalugemist fassaadide kohta:
0404-0449 ET-2 Õhekrohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid
The post Fassaadide soojustamine. 12 tüüpviga. appeared first on Omanikujärelvalve.
